Tallinn 1944. aasta sügisel: Punaarmee vallutas linna 22. septembril

Tallinna vanalinna panoraamvaade keskaegsete tornide ja punaste katustega ajaloolises linnasüdames.

Tallinna vallutas Punaarmee 22. septembril 1944, kui Saksa väed olid linnast taandunud. Kuupäev tähistab sõjalise kontrolli vahetumist ja Saksa okupatsiooni lõppu Tallinnas. See ei tähista Eesti iseseisvuse taastamist: Nõukogude Liit kehtestas Eestis taas oma võimu ning Eesti riiklik suveräänsus jäi taastamata.

  1. oktoobrit võib kasutada 1944. aasta sügise laiemaks käsitlemiseks, kuid seda ei saa nimetada Tallinna vallutamise kuupäevaks. Nende kuupäevade eristamine aitab mõista, mis linnas juhtus ja mida see Eesti riigi jaoks tähendas.

Tallinna vallutamisele eelnes Saksa vägede taandumine

  1. aasta suvel ja sügisel liikus rinne läbi Eesti. Punaarmee pealetung tõrjus Saksa vägesid tagasi ning jõudis septembris Tallinna ümbrusse. Kui Saksa väed linnast lahkusid, sisenesid sinna 22. septembril Nõukogude väed. Sellest kuupäevast alates oli Tallinn taas Nõukogude sõjalise kontrolli all.

Sõjalise kontrolli muutumine ei võrdu iseseisva riigi taastamisega. Linna vallutamine kirjeldab seda, kes kontrollis territooriumi sõjaliselt; suveräänsus tähendab riigi õigust ise oma võimu teostada. 1944. aasta septembris muutus Tallinnas esimene, kuid Eesti iseseisvus ei taastunud.

1944. aasta sündmuste ajajoon Eestis

  • 1940: Nõukogude Liit okupeeris ja annekteeris Eesti. Eesti Vabariik kaotas iseseisva riigivõimu.
  • 1941: Saksamaa vallutas Eesti ja kehtestas siin oma okupatsioonivõimu. See ei taastanud Eesti Vabariigi suveräänsust.
  • 1944. aasta suvi ja sügis: Punaarmee pealetung tõrjus Saksa vägesid Eestist tagasi. Rinne jõudis septembris Tallinna ümbrusse.
  • 22. september 1944: Punaarmee vallutas Tallinna. Saksa okupatsioon linnas lõppes ja Nõukogude sõjaline kontroll taastus.
  • Pärast 1944. aastat: Nõukogude võim kehtestas Eestis taas oma institutsioonid. Eesti iseseisvus ei taastunud.

Ajajoon eristab okupatsioonivõimu vahetumist Eesti riiklikust staatusest. Saksa okupatsiooni lõpp Tallinnas ei tähendanud Eesti vabanemist: linn ja riik läksid ühe võõrvõimu alt teise kontrolli alla.

Okupatsioonide vaheldumine ei taastanud Eesti suveräänsust

Eesti kaotas iseseisva riigivõimu 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni ja annekteerimise tagajärjel. Saksamaa okupatsioon aastatel 1941–1944 ei taastanud Eesti Vabariigi suveräänsust. Ka 1944. aasta Nõukogude võimu taastamine tähendas okupatsiooniperioodi jätkumist teise võõrvõimu all.

Seepärast tasub 1944. aasta sündmusi kirjeldades lahus hoida kolm küsimust: kes kontrollis linna sõjaliselt, milline riik teostas tegelikku võimu ja kas Eesti oli iseseisev. 22. septembril vahetus Tallinnas sõjaline kontroll; Eesti iseseisvus selle tagajärjel ei taastunud. Nii väldib ka 25. oktoobri mainimine eksitust: see võib olla sügise laiem käsitlusraam, kuid siin esitatud allikateave ei seo seda Tallinna vallutamisega.

Linna sõjaline ajalugu ei kirjelda kogu elanike kogemust

Sõjaline ajajoon näitab vägede liikumist ja kontrolli vahetumist, ent ei anna iseenesest täielikku pilti sellest, kuidas sündmusi kogesid tsiviilelanikud. Sõjategevuse ja võimuvahetustega kaasnes inimestele ebakindlus ning muutused igapäevaelus. Kogemused sõltusid inimese olukorrast ja asukohast, samuti sellest, millised dokumendid või mälestused on säilinud.

Tallinn 1944. aasta sügisel: Punaarmee vallutas linna 22. septembril

Seetõttu ei saa üldist sõjalist kirjeldust esitada iga elaniku kogemuse asendusena. Konkreetseid väiteid inimeste olukorra kohta tuleks kontrollida vastavate dokumentide või mälestuste põhjal; üldine ajajoon kinnitab eeskätt sündmuste järjestust ja kontrolli muutumist.

Kuidas kuupäevi ja dokumente kontrollida

Eesti Ajaloomuuseumi veebileht ja kogud pakuvad võimalusi Eesti ajalooga tutvumiseks ning museaalide otsimiseks. Muuseumi üldine veebileht ei kinnita iseenesest ühtegi konkreetset kuupäeva ega siin kirjeldatud üksikasjalikku ajajoont. Täpse väite kontrollimiseks tuleb leida sellele vastav materjal.

Eesti Rahvusarhiivi kogudest saab otsida Eesti ajalugu puudutavaid dokumente, sealhulgas sündmuste, asutuste ja inimeste kohta säilinud allikaid. Ka arhiivi üldine avaleht ei ole üksiku 1944. aasta sündmuse otsene tõend. Kontrollimisel tasub vaadata dokumendi sisu ja päritolu ning teha kindlaks, mida see tegelikult kinnitab.

Kõige olulisem kuupäevade eristus jääb selgeks: Tallinn vallutati 22. septembril 1944, kuid Eesti iseseisvus siis ei taastunud.

Source: Eesti Ajaloomuuseum

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus käsitleb Eesti ja maailma minevikku, ajaloolisi paiku, sündmusi ja pärandit. Toimetus kontrollib faktiväiteid võimaluse korral algallikate ja usaldusväärsete käsitluste põhjal ning eristab dokumenteeritud teavet tõlgendustest. Toimetus vastutab ajaloo rubriigi sisu täpsuse, selguse ja tasakaalukuse eest

Veel lugusid