Miks Jean-Paul Sartre 1964. aasta Nobeli auhinnast keeldus

Klassikaline raamatukogu kahe valge tugitooliga, mis loob intellektuaalse ja kirjandusliku õhkkonna.

Jean-Paul Sartre sai 1964. aasta Nobeli kirjandusauhinna, kuid keeldus sellest. Nobeli fondi arhiivis on nii Rootsi Akadeemia otsus kui ka keeldumine kirjas. Juhtum jäi kultuurilukku, sest see tõi teravalt esile küsimuse, kas kirjanik saab jääda sõltumatuks ka siis, kui talle pakutakse üht maailma tuntumat kirjandusauhinda.

Mida Nobeli fondi arhiiv kinnitab

Rootsi Akadeemia määras Sartre’ile 1964. aasta Nobeli kirjandusauhinna. Nobeli fondi ametliku arhiivi kokkuvõte dokumenteerib, et ta keeldus sellest. See on loo kindel lähtekoht: auhind määrati, kuid laureaat ei võtnud seda vastu.

Kuupäevaga seotud pealkiri osutab 22. oktoobrile. Kättesaadav allikakirje kinnitab 1964. aasta auhinna ja keeldumise, kuid ei täpsusta siin kuupäeva ega keeldumise üksikasjalikku käiku. Seepärast ei saa seda üksikut arhiiviviidet kasutada kõigi sündmuse ajaliste või isiklike asjaolude tõendamiseks.

Keeldumine ei muuda ajaloolist otsust olematuks. Auhind määrati Sartre’ile ning fondi arhiiv märgib ta 1964. aasta kirjandusauhinna saajaks koos teabega, et ta sellest loobus. Ajalookirje talletab nii akadeemia otsuse kui ka selle, et Sartre seda vastu ei võtnud.

Keeldumine ja kirjaniku sõltumatus

Sartre’i keeldumist seostatakse tema sooviga vältida institutsioonide tunnustust, mis võiks tema enda hinnangul piirata kirjaniku sõltumatust. See sobitub tema avaliku mõtteviisiga, kuid allikate suhtes tuleb olla täpne: siinne Nobeli fondi kokkuvõte kinnitab keeldumise, mitte selle täielikku põhjendust ega iga hiljem talle omistatud seletust.

Kirjaniku sõltumatuse idee puudutab enamat kui auhinnaraha või tseremoonial osalemist. Tunnustus võib anda teosele suure nähtavuse ja kinnistada autori staatuse. Samal ajal võib sellega kaasneda tunne, et autor seotakse institutsiooni, maine või kindla rolliga. Sartre’i juhtum on seepärast näide pingest isikliku põhimõtte ja avaliku tunnustuse vahel, mitte tõend, et iga auhind paratamatult kirjaniku vabadust piirab.

Tema otsuse tähendust on hiljem tõlgendatud eri viisidel: põhimõttekindluse märgina, institutsionaalse tunnustuse kriitikana või katsena säilitada oma positsioon avaliku intellektuaalina. Need on tõlgendused. Ametlikust arhiivikirjest endast ei piisa, et otsustada, milline neist kirjeldab kõige täpsemalt Sartre’i motiive.

Sartre’i teosed aitavad mõista tema mõju

Sartre oli prantsuse kirjanik ja filosoof, kelle loomingut seostatakse eksistentsialismiga. Selle mõttevoolu keskmes on inimese vabadus, valikud ja vastutus. Inimene ei saa kõiki oma olusid ise valida, kuid tema otsustel on tagajärjed ning neid ei saa lihtsalt teistele üle anda.

Sartre’i ideed jõudsid lugejateni nii filosoofiliste tekstide kui ka ilukirjanduse kaudu. Tema tuntud teoste hulka kuuluvad romaan „Iiveldus“, näidend „Kinnine uks“ ja filosoofiline teos „Olemine ja eimiski“. Need pakuvad eri sissepääse autori mõttemaailma: romaan keskendub inimese kogemusele, näidend toob ideed lavale ning filosoofiline käsitlus avab tema mõistete tausta.

Lugemisel tasub lahus hoida kaks asja. Eksistentsialism aitab selgitada, miks vabadus ja vastutus Sartre’i loomingus korduvad; see ei tõesta automaatselt tema Nobelist keeldumise konkreetset motiivi. Auhinnaotsust ja keeldumist saab arhiivi järgi kirjeldada kindlalt, kuid isikliku põhjenduse mõistmiseks on vaja täiendavaid allikaid.

Miks keeldumine ei kustutanud Nobeli ajalugu

Nobeli kirjandusauhinna ajalooline arvestus kajastab akadeemia otsust. Keeldumine on samas selle loo oluline osa, mitte põhjus laureaadikirje kustutamiseks. Sartre’i puhul ongi kaks fakti lahutamatult kõrvuti: ta sai 1964. aasta auhinna ja keeldus sellest.

See eristus aitab mõista, miks juhtumit tänini meenutatakse. Sartre’i nimi seostub nii suure kirjandusliku ja filosoofilise mõjuga kui ka valikuga mitte võtta vastu talle määratud tunnustust. Arhiiv annab kindla vastuse sellele, mis auhinnaga juhtus; tema põhimõtete ja motiivide üle saab arutleda, kuid neid tuleb esitada tõlgendusena, mitte ametliku kirje tõestatud sisuna.

Source: Nobeli fond

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Kultuuritoimetus

Kultuuritoimetus

Oaky kultuuritoimetus kajastab Eesti ja maailma kirjandust, kunsti, muusikat, teatrit, filmi ning kultuuripoliitikat. Enne avaldamist kontrollib toimetus fakte, kuupäevi ja tsitaate ning võrdleb teavet usaldusväärsete algallikatega. Toimetus vastutab iga loo täpsuse ja selge konteksti eest ning parandab avastatud vead

Veel lugusid