AI Act Eestis: ettevõtte kohustused sõltuvad rollist ja kasutusest

Majandustoimetus 2026-10-16 10:12 3 min lugemist

Advokaadibüroo silt ajaloolise hoone fassaadil, tähistamas õiguslikku ja regulatiivset valdkonda.

Euroopa Liidu tehisintellekti määrus ehk AI Act rakendub järk-järgult ning kohustused sõltuvad sellest, kas Eesti ettevõte arendab, turustab või kasutab tehisintellektisüsteemi. Väikeettevõte saab alustada tööriistade ja nende kasutusviiside kaardistamisest: mida süsteem teeb, milliseid andmeid sinna sisestatakse ja kas selle väljund mõjutab inimeste kohta tehtavaid otsuseid. See ülevaade aitab kindlaks teha, milliseid küsimusi tuleb edasi kontrollida, kuid konkreetne kohustus sõltub ettevõtte rollist ja kasutusjuhust.

Määruse kohustused sõltuvad riskist ja ettevõtte rollist

AI Act kasutab riskipõhist lähenemist: eri süsteemidele ja tegevustele kehtivad erinevad nõuded. Seetõttu ei näita üksnes tehisintellekti kasutamine, millised kohustused ettevõttele rakenduvad. Sama tööriista puhul võib hinnang sõltuda sellest, mida sellega tehakse ja kas ettevõte kasutab seda ise või teeb selle teistele kättesaadavaks.

Oluline on eristada kolme rolli:

Arendaja ehk pakkuja loob süsteemi või laseb selle välja töötada ning teeb selle turul kättesaadavaks oma nime või kaubamärgi all.
Turustaja või importija teeb süsteemi Euroopa Liidu turul kättesaadavaks või toob selle sinna väljastpoolt liitu.
Kasutaja ehk juurutaja kasutab süsteemi oma tegevuses, näiteks töötajate, klientide või tööprotsessidega seotud ülesannetes.

Ettevõte võib olukorrast sõltuvalt täita rohkem kui üht rolli. Näiteks võib ta ostetud tööriista esmalt enda töös kasutada, kuid hiljem teha sellesse muudatusi või pakkuda seda edasi oma nime all. Sellisel juhul tasub roll uuesti üle vaadata, sest kasutusviisi muutmine võib muuta ka kohustuste hindamist.

Millal tuleb kõrge riskiga kasutust lähemalt uurida?

Rangemad nõuded sõltuvad muu hulgas sellest, milleks süsteemi kasutatakse. Kõrge riskiga kasutusvaldkonda kuuluv süsteem võib kaasa tuua täiendavaid kohustusi nii pakkujale kui ka kasutajale. Tööriista nimi või müüja üldine kirjeldus üksi ei pruugi anda alust järeldada, et kasutus on madala riskiga.

Vaadake, kas süsteem mõjutab näiteks töötajate värbamise või juhtimisega seotud otsuseid või klientide ligipääsu olulistele teenustele. Kasulik kontrollküsimus on, kas süsteemi hinnang võib mõjutada inimese võimalusi ning kas otsuse teeb sisuliselt süsteem või inimene. Need küsimused ei määra riski automaatselt, kuid aitavad märgata kasutusjuhte, mis vajavad täpsemat kontrolli.

Kohaldumist tuleb hinnata konkreetse süsteemi eesmärgi, kasutusviisi ja ettevõtte rolli põhjal. Kui tööriista kasutatakse mitmes eri protsessis, tasub iga kasutusjuht eraldi kirja panna: sama süsteem võib eri ülesannetes täita erinevat rolli.

AI Act Eestis: ettevõtte kohustused sõltuvad rollist ja kasutusest

AI Acti tähtajad rakenduvad etapiti

Euroopa Komisjoni ametliku ajakava järgi jõustus määrus 1. augustil 2024. Esimesed sätted hakkasid kehtima 2. veebruaril 2025. Nende hulgas on keelatud tehisintellekti kasutusviise ja tehisintellekti alast kirjaoskust puudutavad nõuded. 2. augustil 2025 rakendusid muu hulgas üldotstarbeliste tehisintellektimudelite pakkujaid puudutavad sätted ning juhtimis- ja järelevalvekord.

Komisjoni ajakava järgi hakkab enamik määruse sätteid kehtima 2. augustil 2026. Teatud suure riskiga süsteemide nõuete rakendumine on kavandatud hilisemaks, 2. augustiks 2027. Need kuupäevad annavad üldise ajaraami; need ei ütle iseenesest, millised kohustused konkreetsele Eesti ettevõttele kohalduvad. Tähtaegade, erandite ja oma rolli puhul kontrollige Komisjoni ajakava ning hinnake süsteemi kasutust eraldi.

Väikeettevõtte kontrollnimekiri

Pange kasutatavad tööriistad ja nende ülesanded kirja. Seejärel vastake igaühe kohta järgmistele küsimustele:

Millistes tööprotsessides tööriista kasutatakse ja kes selle pakub?
Kas ettevõte kasutab süsteemi ainult ise või teeb selle klientidele või teistele kasutajatele kättesaadavaks?
Milliseid andmeid töötajad sinna sisestavad? Kas nende hulgas on isikuandmeid, ärisaladusi või klientide konfidentsiaalset teavet?
Kas süsteem annab soovitusi või teeb otsuseid, mis mõjutavad töötajaid, kliente või nende võimalusi?
Kes kontrollib väljundit ja kas inimene saab otsust vajaduse korral ümber hinnata?
Kas kasutus võib kuuluda kõrge riskiga valdkonda või hõlmata määrusega keelatud praktikat?
Kas pakkuja on selgitanud süsteemi eesmärki, piiranguid ja kasutustingimusi?

Vastused aitavad määratleda, mida edasi uurida, kuid ei asenda õiguslikku hinnangut. Kui tööriist mõjutab olulisi otsuseid või ettevõtte enda roll jääb ebaselgeks, kontrollige määruse kohaldumist konkreetse kasutusjuhu järgi ja vajaduse korral küsige pädeva juristi või nõustaja abi.

Kontrollige hinnangut, kui tööriista kasutus muutub

Enne uue tööriista või kasutusviisi rakendamist määrake, kes süsteemi pakub ja milliseid ülesandeid see täidab. Vaadake üle ka sisestatavad andmed, inimese roll väljundi kontrollimisel ning võimalik mõju inimestele. Kui tööriist hakkab täitma uut ülesannet või selle väljund hakkab mõjutama teistsuguseid otsuseid, ei pruugi varasem hinnang enam piisata.

Euroopa Komisjoni ametlik rakendamise ajakava annab üldised tähtajad. Ettevõtte kohustuste hindamiseks tuleb iga tööriista puhul vaadata koos selle rolli, riski ja tegelikku kasutusviisi.

Source: Euroopa Komisjon

Taust ja tegevused Artikli kohta

Allikas ja kontroll Allikas ja taust

Rakendamise tähtajad põhinevad Euroopa Komisjoni AI Acti ametlikul ülevaatel; ettevõtte kohustused sõltuvad konkreetse süsteemi kasutusest ja rollist.

Kontrollid