30. oktoobril 1920 sõlmiti Eesti ja Venemaa majandusleping

NSV Liidu ja Venemaa sümboolikaga märgid kollase ja sinise taustaga pinnal.
  1. oktoobril 1920 sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa majanduslepingu, et korraldada riikidevahelisi majandussuhteid pärast Tartu rahu. See oli diplomaatilisele kokkuleppele järgnenud valdkondlik samm: veebruaris sõlmitud rahuleping pani paika suhete aluse, kuid ei määranud iseenesest, kuidas igapäevane majanduslik läbikäimine toimima hakkab. Lepingu täpse nime ja sätete kontrollimiseks tuleb lähtuda algdokumendist.

Tartu rahu lõi suheteks aluse

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti Tartu rahu 2. veebruaril 1920. See lõpetas kahe poole vahelise sõjaseisukorra ning lõi rahulepingujärgse suhetekorralduse aluse. Noor Eesti riik sai võimaluse arendada suhteid iseseisva riigina, kuid poliitiline kokkulepe ei lahendanud automaatselt kõiki praktilisi küsimusi.

Rahuleping ja majandusleping tähistavad selles ajajoones eri samme. Esimene pani paika rahu ja riikidevaheliste suhete raami; teine käsitles majandussuhteid. See eristus aitab mõista, miks diplomaatiline tunnustus ja praktiline läbikäimine ei ole üks ja sama asi. Rahu sõlmimine ei ütle iseenesest, millistel tingimustel hakkavad riigid majandussuhtluses tegutsema.

30. oktoobril järgnes majandussuhete korraldamine

30. oktoobril 1920 sõlmitud majandusleping käsitles Eesti ja Nõukogude Venemaa majandussuhteid pärast rahulepingut. Kuupäevade järjekord on oluline: esmalt sõlmiti veebruaris rahuleping, seejärel oktoobris majandusleping. Nii paistab suhete kujundamine protsessina, kus üldisele diplomaatilisele alusele järgnes valdkondlik kokkulepe.

Lepingut võib seega käsitleda Tartu rahule järgnenud praktilise sammuna, kuid olemasolev lähteinfo ei täpsusta, milliseid majandustegevuse valdkondi või tingimusi tekst reguleeris. Selle põhjal saab kinnitada lepingu üldise eesmärgi ja sõlmimise aja, mitte järeldada üksikuid kaubandustingimusi, tollireegleid, maksekorraldust või muid sätteid.

Mida saab praegu kuupäevadest järeldada?

Kahe kuupäeva võrdlus annab lugejale selge ajaloolise järjestuse: 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahu ja 30. oktoobril 1920 majandusleping. Need ei ole ühe sündmuse kaks nimetust ega samal ajal sõlmitud kokkulepped. Esimene oli rahuleping, teine puudutas majandussuhteid pärast seda.

30. oktoobril 1920 sõlmiti Eesti ja Venemaa majandusleping

Selline eristus aitab vältida ekslikku muljet, nagu oleksid majandussuhete praktilised küsimused juba rahulepinguga täielikult lahendatud. Samas ei näita kuupäevad üksi, millised konkreetsed reeglid lepinguosalised kokku leppisid. Selleks on vaja tutvuda dokumendi tekstiga.

Lepingu nime ja sisu kontroll algdokumendist

Riigi Teataja digiteeritud õigusaktide keskkond on sobiv lähtekoht ajaloolise lepingu leidmiseks. Riigi Teataja on Eesti õigusaktide ametlik avaldamiskeskkond ning seal saab otsida ka ajaloolisi lepingutekste. Enne lepingu täpse pealkirja, kuupäeva või konkreetsete sätete tsiteerimist tuleb need algdokumendist üle kontrollida.

Dokumenti otsides tasub vaadata, kas tegemist on Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise majanduslepinguga, milline pealkiri ja kuupäev on tekstis märgitud ning mida ütlevad artiklid majandussuhete korraldamise kohta. Need kontrollid aitavad eristada kinnitatud üldist teavet lepingu üksikasjadest, mida lähteinfo ei sisalda.

Ajajoone järgmine kontrollitav verstapost on majanduslepingu algteksti leidmine Riigi Teatajast ning selle ametliku pealkirja ja sisu võrdlemine 2. veebruari ja 30. oktoobri 1920 kuupäevadega.

Source: Riigi Teataja

Kommentaarid

Kommentaare veel pole. Ole esimene!
Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus

Ajaloo toimetus käsitleb Eesti ja maailma minevikku, ajaloolisi paiku, sündmusi ja pärandit. Toimetus kontrollib faktiväiteid võimaluse korral algallikate ja usaldusväärsete käsitluste põhjal ning eristab dokumenteeritud teavet tõlgendustest. Toimetus vastutab ajaloo rubriigi sisu täpsuse, selguse ja tasakaalukuse eest

Veel lugusid